Warning: A non-numeric value encountered in /home/r45047/public_html/plugins/system/helix/core/helix.php on line 548

Warning: A non-numeric value encountered in /home/r45047/public_html/plugins/system/helix/core/helix.php on line 548

Warning: A non-numeric value encountered in /home/r45047/public_html/plugins/system/helix/core/helix.php on line 548

Warning: A non-numeric value encountered in /home/r45047/public_html/plugins/system/helix/core/helix.php on line 548

Eesti riigitegelane, advokaat, töö- ja hoolekandeminister 1926.a., hiljem kohtuminister. Omas piimakarjandussuunaga Jaanika suurtalu Laitse vallas. Sündinud 14.08.1889 Rapla vallas. Õppis 1910 – 1916 Peterburi Ülikoolis õigusteadust. Oli üks korporatsioon “Rotalia” asutajaliikmetest. Kuulus 1918.a. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomiteesse. Vabadussõjas võitles Kalevi maleva eesotsas lipnikuna. Landeswehri vastu võideldes Shangali lahingus Lätis, kus langes 17 Kalevi malevlast, omistati Otto Tiefile Läti üks kõrgemaid aumärke – Läti Karutapjate orden. Tema teeneid Eesti Vabadussõjas hindas Eesti vabariik II liigi 3. järgu Vabadusristiga. Hiljem oli vandeadvokaat Tallinnas. Oli Eesti maakultuuri tõeliseks ideoloogiks, samuti Taru Ülikooli ühiskondliku agronoomia professor ja mitmete väljaannete toimetaja.

 

Otto Tiefi talu oli üle 200 ha suur, millest palju oli soist ala. Peeti umbes 20 lehma. Hobuseid oli 7 – 8, hädavajalik arv talutöödeks. Tulu andis piim, mis veeti raudteel Tallinna. Selleks nõutas Tief ministrina raudteelt Jaanika (algse nimega Ingu) teivasjaama, kus oli ka piima laadimise platvorm. Tief oli peremehena täis põllumehe verd. Kui Tallinna või kuhu iganes mujale sõitis, käis hommikul veel põllul nn. “Rakvere raibet” vilja seest kitkumas.
Kogu pere, kes söögilauas istus, oli 23 inimest. Alati kui võimalik sõi peremees koos tööperega. Toit pidi olema korralik. Ainult proua Emilie ei tulnud kunagi tööperega koos sööma, pidades neid ikka “matsideks”. Oli juhus, kus virtin Asta kuulis proua ja härra omavahelist nääklemist. Proua: “Mis sa nende matsidega nõnda lahkelt suhtled?” Härra vastu: “Ütle, Emilie, kes sa ise olid, kui me abiellusime?” Tükk aega vaikust ja siis härra vastas ise: “Mina abiellusin pesunaise tütrega.”
Jaanika talus käis külas ka kõrgeid valitsusmehi nagu Laidoner, Jaakson ja teisi.
1940.a. Jaanika riigistati punavõimude poolt mingiks abimajandiks. Peremeest kohale jääda ei lubatud, mine tea, ehk ongi “hunt lambanahas”.
1944.a. sügisel, kui kahe okupatsiooni – lahkuva Saksa ja pealetungiva Vene - vahel püüti taastada Eesti omavalitsust, oli Tief nn. vahevalitsuse peaminister. Peaminister presidendi ülesannetes prof. Uluots kuulutas 18. septembril 1944.a. vabariigi pinnal välja Eesti seadusliku võimu. Ajaloolise dokumendi sisu oli järgmine:
“Vabariigi presidendi käskkiri, antud eriõigusel 18. septembril 1944.a. Nimetan ametisse Vabariigi Valitsuse järgmises koosseisus:
Otto Tief – peaminister ja siseminister
Arnold Susi – haridusminister
Rudolf Penno – kaubandus- ja tööstusminister
Johannes Kleesment – kohtuminister
Karl Liivak – põllutööminister
Hugo Pärtelpoeg – rahaminister
Voldemar Sumberg – sotsiaalminister
Johan Holberg – sõjaminister
Johannes Pikkov – teedeminister
August Rei – välisminister
Juhan kaarlimäe – minister
Allakirjutanud: Uluots. peaminister Vabariigi presidendi ülesannetes.” Akt avaldati Riigi Teatajas.
Peaministrina püüdis Otto Tief veel Tallinna kaitset organiseerida, mis ebaõnnestus. Valitsus taandus Ridalasse, kus oodati paati, mis pidi neid üle mere läände viima. Paat jäi tulemata. Peeti viimane koosistumine ja hajuti kes kuhu. Otto Tief tuli oma tallu Jaanikal, kus ta otse kartulivõtu ajal põllul 10. oktoobril 1944.a. vahistati. vanglakaristust kandis Siberis ja Kasahstanis. 1956 – 58 elas Eestis, kuid siirdus uute repressioonide kartusel Ukrainasse. 1965. aastast elas Aina?is. Suri 1976.a. Maeti Pärnamäele, kuna tolleaegne võim teda Metsakalmistule matta ei lubanud. 1993.a maeti ümber Metsakalmistule.
Otto Tiefi abikaasa Emilie pääses oma laste Liliani, Jaani, Astridi ja veel ühe väikese sülelapsega, kelle nime vana virtin Asta ei mäleta, üle mere Rootsi.

ENDEL SULEPI