Warning: A non-numeric value encountered in /home/r45047/public_html/plugins/system/helix/core/helix.php on line 548

Warning: A non-numeric value encountered in /home/r45047/public_html/plugins/system/helix/core/helix.php on line 548

Warning: A non-numeric value encountered in /home/r45047/public_html/plugins/system/helix/core/helix.php on line 548

Warning: A non-numeric value encountered in /home/r45047/public_html/plugins/system/helix/core/helix.php on line 548

Käesolev materjal on refereeritud CB Foorumist (http://foorum.cbradio.ee)

Laitse Raadiojaama vana peahoone 11.09.2011 hommikul, kolm pildilolevat kodanikku on TPT-701-77 grupi(raadioside-ja levi) lõpetanud inimesed.
Laitse Raadiojaama vana peahoone 11.09.2011 hommikul, kolm pildilolevat kodanikku on TPT-701-77 grupi(raadioside-ja levi) lõpetanud inimesed.

Laitse Raadiojaam läks käiku aastal 1949, ENSV komsomoli löökehitusena nr2 (esimene oli Leevaku Hüdroelektrijaam) ja ehitajadki olid osaliselt samad. Miks seda objekti eriti ei teata, tegu oli ju Stalini-ajaga ja salastatusega.

Trofeesaatja STANDART juhtpult
Trofeesaatja STANDART juhtpult
Oole Sulepi: "Leidus internetis vana trofeemasti pilt(Foto 3), taamal releeliini mast mis vanadest tänini kasutuses , mobla antennid küljes. Masti pikkus pildil 132m. 1954 aastal kukkus ca 1/3 mastist maha ja hiljem paigaldati talle pildil nähtav"kübar" effektiivkõrguse suurendamiseks, et saavutada näiliselt endist 220m-st kõrgust, töötamaks 1/2 laine antennina sagedusel 1034 kHz. Aastast 1972, kui valmis Laitses uus tehniline hoone ja uus mast 186m , viidi vanem tehnika üle sagedusele 611kHz, üleliidulise programmi "Majak" sünkroonvõrkku.

Suurim lühilaine saatja Laitses oli 100kW-ne "SNEG", vesijahutusega. Türatron-toitealaldi moderniseerimisega pooljuhtide peale tegelesin ju ka isegi, pärast seda kui uuem kesklainesaatja "STORM"(2x75=150kW)oli viidud madalpinge peal türistoride peale ja kõrgepinge alaldamine toimus pooljuhtdioodide sammastega. Ja kui palju sai lõppastme poolide häälestuskontakte vahetatud ja neid ise valmistatud(ca mm-ne messing ja 4-5 hõbekontakti külge needitud. Korraga oli töös kaks kontaktipaari, ehk täisvahetus-4 kontaktplaati. Saatja lõpp oli vastastakt, kahjuks ei mäleta lambi markki, kuid kes tunneb ära peapuldi pildil vasakule jääva vesijahutusega lambi, siis need olid kasutusel nii trofeesaatja "Standart" kui ka "Sneg"-i modulaatorite ja KS-astme lõpulampidena. Lühilainesaatja "SNEG" edastas ju veel ka peale segamissignaalide ning "eriside" tööd Eesti Raadio saateid väliseestlastele sagedusel 5925 kHz, mis oli 1/10 ETV Tallinna saatja (2.kanal)sagedusest . Nii et 10. harmooniline häiris siiski ka terve jaama ümbruse majade TV-vastuvõttu. Mingil ajal paigaldati selleks tarbeks jaamast u. pool km Tallinna poole eraldi vv-antenn ja kohalik kaablivõrk majadesse. Seegi mastikene kadus minumeelest eelmisel aastal vaateväljast, kõrgust oli ehk paarkümmend meetrit ."

Fakte ajaloost:

29 Juuni 1998 a.

Laitse mast
Laitse mast
Esimese avalik-õigusliku ringhäälinguna Euroopas lõpetab Eesti Raadio homme õhtul kell 20.30 igaveseks ajaks oma saated kesklainel.

Pea poole sajandi vanuseks saav raadiojaam Laitses suletakse majanduslikel põhjustel. Saadete eetrisseandmiseks selles diapasoonis riigil raha ei jätku. Riigiraadio on kesk- ja lühilainesaatjaid rentinud siiani Ringhäälingu Saatekeskuselt, kuid vastavalt ringhäälingu nõukogu 1997. aasta otsusele lõpeb rendileping 1. juulil.

Kesklainel töötavad kaks saatjat, vanem (valmistatud Inglismaal) võimsusega 100kW ja teine uuem 150kW. Eesti Raadio hiilgeaastatel töötas ka veel 6,5-kilovatine lühilainesaatja. Lainel 49,3 meetrit, kohe Luxembourgi saksakeelse saatja kõrvalt, läksid eetrisse USA ja Kanada eestlastele mõeldud programmid. Kuigi saated olid punaka värvitooniga, kuulati neid palju.

Eesti Raadio on edastanud veel ka rootsi-, saksa-, inglis-, esperanto- ja soomekeelseid saateid. Viimaste maht on olnud eriti suur ja nad on eetrisse läinud üle viiekümne aasta. Laialdaselt kuulati soomlastele mõeldud propagandasaateid ka Eestis, sest need olid sisukad ja paljuski vabameelsemad kui kohalikule kuulajale mõeldud.

Asjatundjate sõnul suletakse kesklainesaatjad Eestis liiga vara. Ükski Euroopa riik pole seda veel teinud. Raadio asjatundja Jaak Vihmand on seisukohal, et sulgemise asemel peaks Laitse saatjale tegema hoopis korraliku remondi ja tõstma nende võimsust.

Täna eelviimast päeva töötav, Inglismaal valmistatud 100kW kesklainesaatja toodi Eestisse 1949. aastal Ungarist kui Nõukogude Liidule kuuluv reparatsioonivara ja oli selle aja kohta igati heal tehnilisel tasemel. Kõik kolm ennesõjaaegset kesklaine saatejaama (Tallinn, Tartu, Türi ) hävitati 1941. aastal. Kesklaine oli siis moes, sest ultralühilaine jõudis Tallinna alles seitsme aasta pärast.

Ringhäälingu Saatekeskuse Aktsiaseltsi juhatuse esimehe Rein Ruudi sõnul pannakse 1. juuli hommikul Laitse saatja veel paariks tunniks eetris vilistama ja mõõdetakse viimast korda tema parameetreid. "Ja siis tõmbame saatja vändad maha," ütles Ruudi. "Meie jaoks on see kurblik-pidulik sündmus ja me tähistame seda, nagu matuseid ikka, pitsi valge viinaga. Šampanjat meil ei tule."

1 Juuli 1998 a.

51 aastat Laitse raadiojaamas töötanud Kornelius Päiv lülitas eile kell 12.13 välja Laitse jaama vanema, 1930. aastate lõpus Inglismaal valmistatud 100 kW raadiosaatja, kümme minutit hiljem tegi sedasama 1973. aastast pärineva 150 kW saatjaga raadiojaama viimane ülem Lea Viira. Sellega katkes kesklainel saadete edastamise traditsioon Eestis, mis sai alguse juba kolmveerandsajandi eest. Eesti raadio lõpetas oma saadete edastamise kesklainel teisipäeval kell 20.30. Eile hommikust kuni väljalülitamiseni lasti eetrisse vilinat.

Vaated mastist:
Fotode autor tuvastamata(!)

Ida suund. Kaugelt paistab Ruila
Ida suund. Kaugelt paistab Ruila
Laitse mõningad aastad tagasi siis kui veel mastid püsti olid
Laitse mõningad aastad tagasi siis kui veel mastid püsti olid
Lääne-loode suund Eemalt paistavad Vasalemma ja Rummu tuhamäed
Lääne-loode suund Eemalt paistavad Vasalemma ja Rummu tuhamäed
Lõuna vaade Kusagile sinna metsade vahele jääb soo ja Pohla küla
Lõuna vaade Kusagile sinna metsade vahele jääb soo ja Pohla küla
Põhja suund Elumajad Taamal laudad
Põhja suund Elumajad Taamal laudad
Taamal Laitse karbiküla ehk suvilad
Taamal Laitse karbiküla ehk suvilad
Vaade Hingu külale Vasakul pool teed kurve sees on nüüd Laitse Rallypark
Vaade Hingu külale Vasakul pool teed kurve sees on nüüd Laitse Rallypark
Vaade kirdesse ehk Tallinna poole Esiplaanil surnuaed
Vaade kirdesse ehk Tallinna poole Esiplaanil surnuaed
Vaade Ruilale
Vaade Ruilale
Vaade Ruila järvele
Vaade Ruila järvele