Laitse ja Kaasiku külad Saue vallas Harjumaal on minu lapsepõlve mängumaad. Siin elab minu isa ja siin on minu sugulaste juured. Teadupärast oli vanasti taevas sinisem ja rohi rohelisem ning nõndaks on ka minu lapsepõlvemälestused siinsest piirkonnast ainult helged. Meeles on suvised sõidud veoautokastis Ruila järve ujuma, julgustükk raadiomasti otsa ronimise näol, jalutuskäigud läbi poemetsa ja sealne vana, nüüdseks metsa kasvanud palliplats – endine jaanipidude asukoht; lõputud hapuoplikasöömingud Lepiku talu liivaaukadel ja ronimised sealse suure kase otsa, igikestvalt sogane Kärmu tiigi vesi, isa õlle- ja limonaadiputka, uue seltsimaja valmimine ja palju-palju muud. Lapsepõlvest tuleneb ka minu huvi tolle piirkonna koduloo vastu.
Käesolevasse kogumikku on kokku koondatud Laitse kandi ehk kunagise Laitse valla (sealhulgas praegused Hingu, Kibuna ja Vansi külad ning endised Mäeküla, Mõisaküla ja Metsaküla – vt. kaart järgmisel leheküljel) uudised Eesti Wabariigi aegsetest ajalehtedest. Vanim artikkel pärineb 1919. aastast ning uusimad jäävad Saksa okupatsiooni aega (19411944). Uurimustöö on saanud võimalikuks tänu Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivile (dea.digar.ee), kus vanad ajalehed on digiteeritud kujul kõigile huvilistele kättesaadavad. Enamus siintoodud artiklitest on originaalkujul gooti kirjas ning ajastukohase sõnastusega, mistõttu on parema loetavuse huvides tehtud mõned väikesed muudatused ja kohendused, näiteks w → v, ehk → või, annud → andnud, juure → juurde, Riisepere → Riisipere, pääsis → pääses, kinnitatud → kindlustatud, hektaar → hektar, kannud → kandnud, tingimiseks → tingimuseks, Kibula → Kibuna, ses → selles, jatkus → jätkus, asutis → asutus, merimees → meremees, varustis → varustus. Kõikide artiklite juures on toodud algallikate viited, mistõttu saab huviline vajaduse korral hõlpsasti orginaalteksti üles otsida.
Aga kas vanasti oli ikka Laitse taevas sinisem ja rohi rohelisem? Seda saab iga lugeja pärast kogumiku läbilugemist ise otsustada ning kindlasti on võimalik EW-aegsetest uudistest tõmmata paralleele ka tänapäevaga. Näiteks meenutavad 1921. aastal kõhutõve leviku piiramiseks sisseseatud määrused kohati COVID-19-st tingitud eriolukorda. Samuti tuletab tollal pidevalt õhus rippunud küsimus väikese Laitse valla likvideerimine ja teiste valdadega liitmise vajadusest tänapäevast regionaalpoliitikat. Muhedaid hetki pakuvad palad võltsitud dokumentidega õpetajannast, valla raha kõrvale nihverdavad sekretärid, naiste seas populaarne imearst ja vallavanema lõputud sekeldused. Ühtlasi saab teada, millised oli tolleaegsed võimalused tööturul, mida ajalehekuulutuste kaudu osteti-müüdi ja kuhu minna vabal ajal (kas juurviljaharimise kursusele või hoopiski sanatooriumisse?). Soovin teile muhedaid lugemiselamusi ja uusi põnevaid teadmisi Laitse kohta!

>>uurimustöö leiad siit<<

Kadri Aller

„Kõik, mis teed, tee hästi!“

Käesolev aasta on juubeliaasta - Laitse Seltsimajal täitub 15 aastat tegutsemist. Teismelise iga saab peagi läbi, on aeg heita pilk minevikule ja vaadata sirge seljaga tulevikku.

Selleks, et kõik päris algusest peale ära rääkida, läheme kõigepealt aastasse 1219 kui Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse ristisõdijate sõjakäiku Revalasse:

"Kui aga hommik kätte oli jõudnud, käisid nad ringi mööda kõiki külasid, süüdates neid põlema ja tappes inimesi ja võttes teisi kinni ja röövides palju karja ja saaki, jõudsid õhtuks külasse, mida kutsutakse Ladise, ja puhates seal öösel, läksid nad järgmisel päeval teise, naaberkülla, mida kutsutakse Culdale, ja said suure röövsaagi.”

Loe edasi: Ühe maja lugu - Laitse Seltsimaja 15 [Einar Alliksaar]

"Seekord siis otsisin ja tõlkisin kirikuraamatutest pastorite ülestähendusi Nissi kiriku ehitusega seotud andmete ning samuti Nissi kihelkonnas aset leidnud õnnetusjuhtumite ja kirikukaristuste määramise kohta - siin oli üht-teist ka Laitse kandi elanikest kirjas."

>>> Uurimustöö leiad siit! <<<

Kadri Aller

Kuidas ehitati Laitse seltsimaja

Viimasel ärkamisajal koos vaba mõtlemise ja taluliikumisega oli külainimestel vaja kooskäimise kohta. Selleks sai vana lagunenud vallamaja. Hoogu mõtetele andis ka Kernu valla loomine, mis pani külades elu kihama. Rahvas sai võimaluse ise võimu teostada.
Vald püüdis ka Keila Tarbijate Ühistult tagasi saada Laitse algkooli hoonet, kuid meile vastati eitavalt, tuues põhjenduseks, et see on Tarbijate Ühistu poolt ostetud (kuigi ainult 1000 vene rubla eest 1973. aastal).
1995. aastal 25. märtsil toimus nelja küla rahvakoosolek, kus võeti vastu otsus taastada vana vallamaja küla seltsimajaks, kus tulevikus oleks seltsielu, teabetuba, raamatukogu, laste mängutuba – kus oleks võimalik tegelda ümbruskonna kultuurielu edendamisega. Rahvakoosolekul moodustati ka 5-liikmeline toimkond, kes oleks veduriks seltsimaja taastamisel. Võeti vastu otsus luua mittetulundusühinguna Ladise Arendusühing (Ladise on Laitse ajalooline nimetus), mis tegeleks külaliikumise edendamise ja seltsimaja ehitusega, korraldaks heategevusüritusi, organiseeriks annetuste ja raha korjamist. Ladise Arendusühing juriidilise isikuna registreeriti 19. jaanuaril 1996.a.

Loe edasi: Väljavõte Kodukant Harjumaa 10. juubeli voldikust (2007 aasta) [Kodukant Harjumaa 10]

Käesolev materjal on refereeritud CB Foorumist (http://foorum.cbradio.ee)

Laitse Raadiojaam läks käiku aastal 1949, ENSV komsomoli löökehitusena nr2 (esimene oli Leevaku Hüdroelektrijaam) ja ehitajadki olid osaliselt samad. Miks seda objekti eriti ei teata, tegu oli ju Stalini-ajaga ja salastatusega.

Oole Sulepi: "Leidus internetis vana trofeemasti pilt(Foto 3), taamal releeliini mast mis vanadest tänini kasutuses , mobla antennid küljes. Masti pikkus pildil 132m. 1954 aastal kukkus ca 1/3 mastist maha ja hiljem paigaldati talle pildil nähtav"kübar" effektiivkõrguse suurendamiseks, et saavutada näiliselt endist 220m-st kõrgust, töötamaks 1/2 laine antennina sagedusel 1034 kHz. Aastast 1972, kui valmis Laitses uus tehniline hoone ja uus mast 186m , viidi vanem tehnika üle sagedusele 611kHz, üleliidulise programmi "Majak" sünkroonvõrkku.

Loe edasi: Laitse Raadiojaam ehk kunagine VRTSK tsehh nr.1 (järgneb...)

Valik vanu fotosid erinevatest allikatest:

Loe edasi: Valik fotosid Munalaskme Algkoolist

Valik vanu fotosid erinevatest allikatest:

Loe edasi: Ajaloolised fotod Laitse piirkonnast

"Ajaleheväljalõiked Laitse ja selle lähiümbrusega seotud uudistest aastatel 1822-1938"

>>> Uurimustöö leiad siit! <<<

Laitse vanem agraarajalugu:
Laitse ümbruskonnas käibel olnud koha- ja isikunimed ning talupoegade koormised mõisa ees 17. sajandi lõpust kuni 18. sajandi keskpaigani.

>>> Uurimustöö leiad siit! <<<

Loode-Eesti niitudel ja karjamaadel on kadakas tavaline, silm on harjunud teda kõikjal nägema. Võib-olla sellepärast ei pandagi kadakaid siin kandis lihtsalt tähele, ei mõelda sellele, et neidki võiks ohustada kirvetera.

Mõnikord areneb kadakas toredaks puuks, mis köidab mööduja tähelepanu. Kas ilumeelest või loodusearmastusest on Laitse talupojad säilitanud osa kadakaid oma põllu- ja teepervedel. Laitses, Metsa külas, endise Kärma-Sepa talu tee veerel on õige mitu puukujulist kadakat. Viis neist seisavad lähestikku. Nende vanust ei tea keegi: 80-aastased inimesed mäletavad neid oma lapsepõlves ikka samasugustena kui praegu. Suurim neist on 7 meetrit kõrge, tüve ümbermõõt rinnakõrgusel on 1,35 meetrit. Teised on pisut väiksemad: kõrgustega 5-6,6 m, ümbermõõdud 50-92 cm. Ühe neist lükkas 1967.a. augustitorm längu, kuid kuivamise tunnuseid ei ole märgata. Läheduses on veel teisigi kadakaid, kõrgustega 5-6 m ja ümbermõõdus 70-50 cm.

Loe edasi: Laitse kadakad [Endel Sulepi]

Millal Laitse vald tsaari-Venemaal juriidiliselt ilmavalgust nägi, pole teada. Küll aga võib üsna täpselt määrata vallamaja ehitusaja. Manalasse varisenud Anton Maltsaare mälestuste järgi võib oletada järgmist: „Kui ma kooli läksin, olin 12-aastane. See oli 1895, jah, ja siis ehitati Laitse vallamaja.“

Laitse vald oli väike ja väiksem oli ka vallamaja: kantselei ruum, kaks tuba ja köök vallasekretäri tarbeks, eeskoda, kust algas pööningutrepp, ning ei puudunud ka arestikamber, mida rahvas „soolaputkaks“ kutsus.

Laitse elukorraldus kulges selles majas tsaariaja lõpuni ning ka Eesti Vabariigi ajal kuni 1938. aastani mil valdade reformi käigus Laitse Nissi vallaga liideti. Tühjaks jäänud vallamaja eluruumidesse kolis kohaliku kooli juhataja. Kantselei ruumi jäi alles sideagentuur. Kaaslaseks kolis koolimajast aga Laitse avalik raamatukogu.

Loe edasi: Laitse vallamaja tõuseb taas [Endel Sulepi]

Meie tõendame avalikult ja otsekoheselt kogu maailmale, et meie, eestlased, kaitseme oma rahva olemasolu, oma põlist eluruumi ja oma rahva vabadust.
- Jüri Uluots 1944 -

 

Rahvus ja riik

Kuidas hinnata vastupanu? Kas kaasaegse ajaloolase või juristi pilguga vaadates leiame üles õiguspäraseimad ja parimaid lahendused? Oleme riiklikult mõtlevad inimesed, kui püüame hoolega leida minevikust seda vastupanuvormi, mis tundub tagantjärele Eesti riikluse jaoks kõige õigem. Püüame leida Teise maailmasõja draama keskelt oma valitsust, allesjäänud riigi järjepidevuse kandjaid, seda õiget jurisdiktsiooni. See on tagantjärelegi vajalik nagu kolmanda tee otsimine Teise maailmasõja päevil.

Loe edasi: Vastupanuvõitlus – vabaduse tee otsing [Anti Poolamets]

"TAANI HINDAMISRAAMATU JÄLGEDES" ... 1219 - 1991 ... "Pildikesi Nissi kihelkonna vanimatest küladest"

LAITSE
* Laidise (Laiduse)

1219 Henriku Liivimaa kroonika ristisõdijate talvisest sõjakäigust Revalasse: "Kui aga hommik kätte oli jõudnud, käisid nad ringi mööda kõiki külasid , süüdates neid põlema ja tappes inimesi ja võttes teisi kinni ja röövides palju karja ja saaki, jõudsid õhtuks külasse, mida kutsutakse Ladise, ja puhates seal öösel, läksid nad järgmisel päeval teise, naaberkülla, mida kutsutakse Culdale, ja said suure röövsaagi.”

Loe edasi: "Laitse" raamatus "Taani hindamisraamatu jälgedes"

Vallamaja ja vaestemaja tarbeks osteti 1894.aastal Laitse mõisast 120 rubla eest 2 tiinu maad. Vallamaja ehitati 1895. aastal.
31. jaanuaril 1895 oli Laitse vallamaja tööde väljapakkumine. Kohal seitse tahtjat, valituks saab Jaan Alttof (Althov), kes ehitab maja 337 rubla eest. Vallamaja ehitada saetud palkidest, mis meister ise saagima peab, õlgkatusega, maja mõõtmed 3½x7 sülda, kõrgus 9 jalga. Hoonel 10 akent, üks pott- ja üks telliskiviahi, 1 pliit, 2 korstent. Kirjutaja korteris ja kantseleis puhaslagi ja laudpõrand.

Loe edasi: Kuidas ehitati Laitse vallamaja [Hanno Talving]

Eesti riigitegelane, advokaat, töö- ja hoolekandeminister 1926.a., hiljem kohtuminister. Omas piimakarjandussuunaga Jaanika suurtalu Laitse vallas. Sündinud 14.08.1889 Rapla vallas. Õppis 1910 – 1916 Peterburi Ülikoolis õigusteadust. Oli üks korporatsioon “Rotalia” asutajaliikmetest. Kuulus 1918.a. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomiteesse. Vabadussõjas võitles Kalevi maleva eesotsas lipnikuna. Landeswehri vastu võideldes Shangali lahingus Lätis, kus langes 17 Kalevi malevlast, omistati Otto Tiefile Läti üks kõrgemaid aumärke – Läti Karutapjate orden. Tema teeneid Eesti Vabadussõjas hindas Eesti vabariik II liigi 3. järgu Vabadusristiga. Hiljem oli vandeadvokaat Tallinnas. Oli Eesti maakultuuri tõeliseks ideoloogiks, samuti Taru Ülikooli ühiskondliku agronoomia professor ja mitmete väljaannete toimetaja.

Loe edasi: Otto Tief 1889-1976 [Endel Sulepi]

Peale aprillikuud kohtusin leerivend Karlaga. Õigemini otsis tema kohtumist minuga. Oleme olemistel koos osalenud, aga ikka on nõnda, et mida Karla ette võtab, kui asi viltu veab, olen mina kah supi sees. See asi on mind ettevaatlikkusele sundinud.

Loe edasi: Möldri Juku mälestusi [Endel Sulepi]

Kõik see juhtus siis kui teine maailmasõda rullus üle Laitse, kuumal augustikuul 1941.a.
Nüüd on raske kronoloogiliselt täpseid daatumeid määrata sündmustest mis toimusid Laitses ja lähemas ümbruses. Tinglikult mahuvad need 1. augusti ja 28. augusti vahele 1941.a. s.o. Tallinna langemiseni sakslaste kätte.

Loe edasi: Mälestuste radadel [Endel Sulepi]

See oli 1995a. märtsis.
Oli möödunud mitu aastat "laulvast revolutsioonist" ja lippude lehvitamisest kui pildil olevas vanas majas tehti tuli ahju, köeti tuba soojaks ja kokku tulnud Kernu valla Kaasiku, Kibuna, Hingu ja Laitse küla paar-kolmkümmend elanikku arutasid uue maja ehitamise võimalust, vana ja laguneva endise Laitse vallamaja asemele. Tuldi otsusele, et kuskil peavad ju inimesed koos saama käia ja kuna ka kohalolnud vallavanem oli sama meelt, pandi initsiatiivgrupp asja käivitamiseks kokku. Maja otsustati ehitada ümarpalkidest, sest olemas oli peaaegu oma küla ehitusmeister Hr Upan ja paljud külamehed lubasid palke annetusena oma talu metsast varuda.

Loe edasi: Laitse Seltsimaja ehitus [MTÜ Ladise Arendusühing]